Prillivaba tennis

Autor: ReFocus | Kategooria: Multifokaalne lääts

Nii nagu ei ole tennises ühte, ainukest ja igasse mänguolukorda sobivat parimat lööki, nii pole ka ”prillidest vabaks” silmakirurgias ühte ja parimat protseduuri.  Silma optikat parandavas kirurgias on palju erinevaid valikuid sõltuvalt patsiendi vanusest ning sellest, kas hästi nägemiseks vajatakse miinus-, pluss või hoopis silinderprille.

Kõige rohkem teatakse miinus-prillist vabastavatest laseroperatsioonidest. Neid protseduure tehakse ka kõige rohkem. Hajutava toimega miinus-prilli või -kontaktläätse vajadus tekib kui silm kasvab eest-taha mõõdus liiga pikaks ja valguskiired koonduvad enne silmapõhja. Selline lühinägevusega silm näeb halvasti kaugele, aga hästi lähedale. Laseroperatsiooniga muudetakse silma pinnakihti õhemaks ja lamedamaks ning nihutatakse nii kiirte kokkusaamine silmapõhjale. Miinus-prilli korrigeerivad laseroperatsioonid erinevad taastumise kiiruse, mugavuse ja turvalisuse poolest. Ka hilisema traumariski ja kuiva silma tõenäosuse osas on tehnoloogiates olulisi erinevusi. Viimasel paaril aastal on ReFocus silmakeskuses olnud enim teostatud protseduuriks ReLEx Smile, mille eelisteks teiste protseduuride ees on väiksem kuiva silma ja öiste nägemishäirete risk ning traumariski puudumine. Juhul kui laseroperatsioon on kas sarvkesta paksuse, suurte dioptrite või väga kuiva silma tõttu suure riskiga, on võimaluseks silmasisene lisalääts.

Kaugnägelikus ehk kaugele pluss-prilli vajavas silmas koonduvad kiired piltlikult võrkkesta taga, sest silm on liiga lühike. Kuigi liiga lühikese silmaga inimesi on umbes sama palju kui liiga pikaga, moodustavad noorte inimeste plussi korrigeerimised alla 5% laseroperatsioonidest. Põhjus peitub selles, et lähedale vaatamiseks loodud silmalääts on võimeline muutuma ümaramaks ka kaugele vaatamisel ja väikese plussiga noored näevad hästi nii kaugele kui lähedale. Vanusega paraku läätse elastsus ja ümaramaks muutumise võime langeb ja nii tekib esmalt raskusi lähedale vaatamisega ning seejärel halveneb nägemisteravus ka kaugele.

Öeldakse, et kui vanus muutub suuremaks kui kinganumber, siis tekib vajadus lugemisprillide järele. Naistel tekivad raskused meikimisel, mehed ei näe restoranis menüüd. Kaugnägelikel tekib lugemisprilli vajadus varem, lühinägelik võib aga sõltuvalt miinuse suurusest üldse ilma lugemisprillita hakkama saada. Kaugele hästi nägemiseks peab lühinägelik aga sõltumata vanusest miinus-prille kasutama. Ei vasta seega tõele arusaam, et ”miinus” vanusega väheneb ja muutub ”plussiks”. Ja kui miinuse korrigeerimise eelduseks on, et prillide või kontaktläätsede tugevus ei oleks paar aastat muutunud, siis ”plussi” puhul see reegel ei kehti. Kuna läätse elastsus vanusega jätkuvalt langeb, siis reeglina muutuvad pluss-prillid alates vanusest 45 tugevamaks tempoga umbes 1 diopter 10 aasta kohta ja nii kuni vanuseni 65-70.

Prillivaba elu ei ole siiski ainult noore inimese privileeg ja ka vanuses üle 45 on vabadus prillidest täiesti võimalik. Kui üle 55 aastastel on enamasti valikuks oma läätse asendamine kunstläätsega, siis vanuses 40-55 võib lahenduseks olla kas sarvkesta laseroperatsioon femtoLASIK 40+  või läätsevahetus. Üle 40 aastastele tehakse laseroperatsioon tavaliselt nii, et juhtiv ehk domineeriv silm korrigeeritakse ”nulli” ehk kaugele hästi nägevaks ja teise silma kas jäetakse või tekitatakse väike ”miinus”. Mida suurema erinevuse silmade vahele saab jätta, ilma et see kaugele nägemist häiriks, seda vanemas eas saab ilma prillita ka lugeda. Lähedale nägemist aitab parandada ka spetsiaalne silma sügavustaju parandav lihvimis-tarkvara ja nii saab laseroperatsiooni järgselt näiteks -1.0 dioptrilise miinusega ühes silmas lugeda ajalehte umbes kuni 60 eluaastani ja 1,5 dioptrilise miinusega kõrge vanaduseni välja. Sobivusuuringutel selgitatakse kui suures ulatuses keegi silmade erinevust talub, ilma et häiruks ruumiline nägemine. Näiteks 0.75 dioptrilist erinevust, mis võimaldab prillita lugeda umbes 55 eluaastani talub üle 95% inimestest. Keskealistele mõeldud lugemisprillidest vabastav laseroperatsioon võib olla sobilik valik prillide vahemikus + 2 kuni -8 dioptrit, silindrit saab sellel meetodil korrigeerida kuni 3 dioptrit.

Kui aga silma omadused või silmade erinevuse halb taluvus ei võimalda laseroperatsiooni teha, on erinevatele kaugustele prillita nägemist võimalik saavutada mitme fookusega ehk multifokaalsete läätsede paigaldamisega silma sisse oma läätse asemele. Selliste läätsedega on võimalik korrigeerida nii miinust, plussi kui silindrit ja väga suurtes vahemikes. Operatsioonil asendatakse elastsust kaotav lääts kunstläätsega, mille optika jagab valgust nii, et on võimalik näha nii kaugele kui lähedale. Oluline on märkida, et kui oma läätse elastsus langeb vanusega jätkuvalt, siis kunstläätse optika aastatega ei muutu.

Multifokaalseid läätsi on nagu laseroperatsioonegi erinevaid ja nende valik sõltub nii patsiendi silma ehitusest kui sellest, millisele kaugusele vaatamine on sellele inimesele kõige olulisem, ka pimedas nähtav valguskuma valgusallikate ümber on eri läätsedel erineva ulatusega. Kujundlikult võib mõelda, et kui nägemine kaug-, kesk- ja lähidistantsile oleksid jooksjad ja kui võistlusel saavadki kõik pjedestaalile, on üks ikkagi võitja ja keegi kolmas. Mõnikord kombineeritakse ka erinevat tüüpi läätsi, et saavutada maksimaalset prillivabadust. Kui kaugele nägemine on hea, võib multifokaalse läätse paigaldada ka ainult ühte silma. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kümnest multifokaalse läätsega patsiendist ei vaja üheksa prilli ühelegi kaugusele vaatamiseks, ühel on mingile distantsile prilliga vaatamine siiski teravam ja mugavam.

Muidugi tuleb aru saada, et nii nagu ei saa 50-ndates hoolimata kuitahes heast treenerist ja treeningute hulgast enam mängida nii nagu 20-ndates, ei saa ka nägemist 30 aastat nooremaks ”keerata”. Ehk noore inimese läätsele omast sujuvat ja kiiret fokuseerimist tänane tehnoloogia siiski ei võimalda ja seetõttu alla 40 aastastele läätsevahetuse operatsioone ka prillidest vabanemise eesmärgil ei tehta. Kuid 60-ndates on oma läätse võime fokuseerida juba sedavõrd langenud, et kunstläätse optikaga saavutatakse positiivne tulemus.

Prillidest vabastavad laseroperatsioonid ja läätsevahetused on loomulikult oma riskidega, aga tehnoloogia arenguga on need siiski promillides. Erinevad meetodid võimaldavad prillid unustada enamusel täiskasvanuil.  

Menu