Mida sa võiksid teada silmadest?

Autor: Newtime | Kategooria:

1. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale ei kahjusta arvuti kasutamine otseselt silmi.

Arvuti kasutamine ei põhjusta tegelikult silma kudede haiguslikku kahjustust. Kuid siiski koormab arvutiekraani pikaajaline vaatamine silmi, muutes silmad väsinuks ning muudab nägemise ajutiselt uduseks. Seega on soovitatav anda silmadele aeg-ajalt puhkust, näiteks vaadates iga 20 minuti järel kaugusesse 2-5 minutit või sulgeda silmad, et neid niisutada naturaalsete pisaratega.

2. Prillide kandmine ei muuda su nägemist kehvemaks.

See, et prillide kandmine muudab nägemist kehvemaks on üsna levinud müüt. Ainuke asi, mis juhtub on see, et prillidega näeb selgemini. Kuid kui tihti oleks vaja uut prilliretsepti? See sõltub sinu vanusest. Mida vanem on inimene, seda harvemini on vaja kaugele vaatamise prillide tugevust muuta. Teismelistel ja noortel täiskasvanutel on soovituslik käia nägemiskontrollis igal aastal ning vanematel iga 1-2 aasta järel. Märgid, mis viitavad, et vajad uusi prille on raskused lugemisel ja liiklusmärkide nägemisel, udune nägemine ning peavalud.

3. Silmade värvus sõltub pigmendi hulgast vikerkestas.

Vikerkesta tagumine pind on kõigil inimestel pruuni värvi. Sinine, roheline või pruun värvus sõltub pigmendi hulgas vikerkesta eesosas. On täiesti normaalne kui silma värvus muutub kui me kasvame. Silmaarstile on põhjust pöörduda kui ainult ühe silma värvus muutub või kahe silma värvus on märgatavalt erinev, see võib viidata silmahaigusele. Heledasilmsetel inimestel on mõnevõrra suurem risk maakuli degeneratsiooni ehk rahvakeeli silmapõhja lupjumise tekkeks. Tumedasilmsetel inimestel aga on suurem glaukoomi risk.

4. Vaba aja veetmine väljas vähendab lühinägevuse tekkeriski.

Kuigi lugemist seostatakse lühinägevuse esilekutsumises laste seas, on selgunud ka fakt, et vaba aja veetmine õues vähendab lühinägevuse riski. Seega on soovitav peale lugemist või arvutiga töötamist minna õue mängima. Teadlased on spekuleerinud, et selle tekke põhjuseks on valgustuse intensiivsus, mis on õues kõrgem kui siseruumides. Tänu sellele vallandub võrkkestale rohkem keemilist ainet dopamiini, mis omakorda takistab silma pikkuse kasvu. Teiseks tekkepõhjuseks peetakse päikeselt tulenevat D-vitamiini, mis arvatakse olevat kasulik silma tervisele ja nägemisele.

5. Silmad sarnaselt nahale muutuvad talvel kuivemaks.

Kui tunned purutunnet silmades, punetust või ärritust on tavaliselt põhjuseks silmade kuivus külmemate ilmade saabudes. Pisarate hulk silma pinnal sõltub eritatud pisarate hulgast ja aurustumisest. Kui õhk on talvel toas kuivem ja soojem toimub aurustumine kiiremini. Soovitatav on talvel kasutada toas õhuniisutajaid, kunstpisaraid ja rohkem vett juua.

6. Kontaktläätsedega ei tohiks magama minna.

Ära uinu kontaktläätsedega kuigi pakendil on seda lubatud teha. See tõstab komplikatsioonide ja põletike tekkeriski, mis võivad ohustada sinu nägemist. Korralik hügieen on hädavajalik - kätepesu enne kontaktläätsede puudutamist, öine leotamine hooldusvedelikus ja puhas konteiner.

7. Meik võib põhjustada silma vigastusi.

Kui värvid ja pikendad ripsmeid ole eriti ettevaatlik. Silmaarsti vastuvõtule pöördub palju inimesi ripsmetušši harjaga tekitatud vigastustega sarvkestale. Mõnikord on näha ka meigitükke, mis on kinni jäänud silma välise pinna alla. See võib juhtuda kui rakud kasvavad meigitükikeste ümber. Selle korral tarvitatakse raviks antibiootikumi sisaldavaid silmatilku. 

8. Suitsetamine võib tõsiselt kahjustada su nägemist.

Suitsetamine suurendab üle 3 korra maakuli degeneratsiooni haigestumise riski, mis on peamine pimedaks jäämise põhjus vanemate eurooplaste ja ameeriklaste seas. Suitsetamine kahjustab väikseid veresooni silmapõhjas ja nägemisnärvil.

9. Silmad võivad paljastada teisi haigusseisundeid.

Silmades võib peituda suurel hulgal märke haigusseisunditest, mida silmaarst märkab rutiinsel silmakontrollil. Silmades võib olla näha märke südamehaigusele (silmapõhja veresoonte ebatavaline hargnemine või nende paksuse/laiuse muutus), vähile või kasvajatele (pupillide erinev suurus, allavajunud silmalaud, silmakoe muutused), kilpnäärme probleemid (punnis silmad), HIV ja teised autoimmuunhaigused (silmapõhja turse ja veritsus, mis tavaliselt ilmneb väga hilises staadiumis või ravimata haiguse korral).

10. Piisavalt vanaks elades tekib meil kõigil katarakt ja me võime vajada silmaoperatsiooni.

Silma oma lääts on läbipaistev, kuid vananedes see muutub kollakamaks või mõnikord ka hallikamaks. UV-kaitsega päikseprillid aeglustavad katarakti progresseerumist, seega on soovitav neid päikesepaistelise ilmaga kindlasti kanda. Katarakti tekkimisest annavad märku nägemisteravuse langus, lühinägevuse teke ja lugemisprillide nõrgemaks muutumine. Õnneks on hallkae ehk katarakti operatsioonid väga väikese riski ja heade tulemustega. Enamgi veel, kui katarakti operatsiooni käigus pannakse silma multifokaalne lääts, siis on võimalik vabaneda nii kaug- kui lugemisprillidest.

Menu