Ma ei saanud esimesel silmapilgul aru, kas see on mu ettekujutus või tegelikkus. Nägin ses samas toas, kuhu veerand tunni eest olin sisenenud, korraga väga palju väikseid ja suuremaid asju, mida enne ei olnud. Olid tegelikult küll, aga ma olin harjunud elama enda ümber vaid eluks hädavajalikku märkamast ja sellele keskendumast. Nüüd ühtäkki nägin ma kõike enda ümber täiesti selgelt ja teravalt. Näis, nagu oleks keegi vaikselt nii valgust, kontrastust kui selgust juurde keeranud.